Lihtne määraja Eesti kodudele. Enne kui midagi pihustad, tee kindlaks, kellega on tegu — vale diagnoos on levinuim põhjus, miks tõrje ebaõnnestub.
Suurus, välimus, elukoht ja ohutase. Kui kahjur on käes, vii ta juhendisse — või kui asi on tõsine, otse spetsialistini.
Ei ohusta tervist, aga rüüstavad toidukappi. Vaaraosipelgas kortermajas on eraldi ja tõsine lugu.
Ära aja segi: Tiivulisi lendlussipelgaid aetakse segi termiitidega — termiite Eestis ei ela.
Nõelamine on valus, allergikule eluohtlik. Pesa lähedal ründavad parves.
Ära aja segi: Mesilane on karvane ja pruunikam — mesilasperet ei tohi hävitada, kutsu mesinik.
Levitab puukborrelioosi ja -entsefaliiti. Kinnitunud puuk eemalda esimesel võimalusel.
Ära aja segi: Väikest puuki peetakse vahel lutikaks — lutikas elab toas, puuk õues.
Hammustused reas või kobaras, tugev sügelus. Levivad reisikohvri ja kasutatud mööbliga.
Ära aja segi: Hammustusi aetakse segi sääse ja kirbu omadega — lutika omad on tihti sirges reas.
Kannavad baktereid ja tekitavad allergiat. Kortermajas levivad ventilatsiooni ja torude kaudu.
Ära aja segi: Suurt prussakat peetakse vahel põrnikaks — põrnikas satub tuppa juhuslikult ega peitu.
Inimesele täiesti ohutu. Suur hulk viitab niiskusprobleemile, mis on ise suurem mure.
Ära aja segi: Aetakse segi tapeediga toituva soomukliga — kodus vahet teha pole vaja, tõrje on sama.
Tekstiilikoi sööb auke riietesse; toidukoi rikub kuivaineid. Kahju teevad vastsed, mitte liblikad.
Ära aja segi: Toidukoid ja tekstiilikoid on eri liigid — vaata, kas leid on kapis või sahvris.
Sügelevad hammustused pahkluu ümbruses. Ilma lemmiklooma töötlemata tõrje ei õnnestu.
Ära aja segi: Hammustusi aetakse segi lutika omadega — kirp hammustab enamasti sääri, lutikas ülakeha.
Pigem hügieeni- kui terviserisk. Äädikakärbeste parv kaob koos toiduallikaga.
Ära aja segi: Äädikakärbest peetakse vahel toidukoiks — koi on liblikas, äädikakärbes lendab ringiratast.
Eesti kodudes elavad ämblikud on inimesele ohutud ja söövad teisi putukaid — pigem liitlane.
Ära aja segi: Pikajalgset vihmaämblikku peetakse ohtlikuks — ta ei suuda inimest isegi hammustada.
Kõige sagedamini voodilutikas — hammustused on tihti sirges reas ja sügelevad tugevalt. Kontrolli madratsi õmblusi ja voodiraami pragusid: lutika tunneb ära pruunide täppide (väljaheited) ja nahakestade järgi. Kirbuhammustused on pigem pahkluu ümbruses.
Kui nad liiguvad kindlat rada pidi, on need sipelgad. Kui jooksevad valguse süttides laiali, tõenäoliselt prussakad. Kui hõljuvad puuviljade kohal, äädikakärbsed. Liikumisviis on kiireim määramistunnus.
See on majasoomukas. Inimesele täiesti ohutu, aga tema kohalolek viitab niiskusele. Paranda ventilatsioon ja kuivata ruum — ilma niiskuseta soomukad kaovad.
Ei. Eesti kodudes elavad ämblikud ei suuda inimest tõsiselt hammustada ja on pigem kasulikud — nad püüavad kärbseid, sääski ja koisid. Tõrjet vajavad nad ainult siis, kui võrke on fassaadil või terrassil häirivalt palju.
Loe jalgu: putukal on 6 jalga, ämblikulaadsel (ämblikud, puugid) 8. Praktikas pole vahe oluline — meie määraja katab mõlemad.
Tee putukast foto ja saada meile — ütleme, kellega on tegu ja kas asi vajab tõrjet. See on tasuta.
Saada foto: abi@kahjuriabi.ee