Lihtne määraja Eesti kodudele. Enne kui midagi pihustad, tee kindlaks, kellega on tegu. Liigile sobimatu tõrje võib probleemi pikendada.
Võrdle suurust, välimust ja leiukohta. Ava võimaliku liigi juhend. Kahtluse korral küsi määramisabi, sest tunnused võivad kattuda.
Tavalised aiasipelgad on kodus peamiselt tülikad ja võivad toiduni jõuda. Vaaraosipelgas vajab teistsugust tõrjeplaani.
Ära aja segi: Tiivuline isend võib olla sipelgas. Kitsas talje ja põlvjad tundlad aitavad teda teistest putukatest eristada.
Ei söö puitu, kuid uuristab sellesse pesakäike. Pesa võib viidata varjatud niiskuskahjustusele.
Ära aja segi: Tavaline aiasipelgas on enamasti väiksem. Kindla määrangu jaoks säilita isend või tee terav foto.
Vale pihustamine võib pered killustada ja levitada probleemi kortermajas laiemale alale.
Ära aja segi: Tavaline aiasipelgas on suurem ja tumedam. Vaaraosipelgas püsib toas aktiivne ka talvel.
Pesa häirimisel võivad herilased nõelata. Raske allergiline reaktsioon nõuab kiiret abi. Hoia aktiivsest pesast eemale.
Ära aja segi: Mesilane on tavaliselt karvasem. Mesilassülemi korral küsi mesiniku abi, ära alusta liiki teadmata tõrjet.
Vaablane ei nõela inimest. Tundmatu suure putuka puhul kontrolli siiski, et see pole vapsik.
Ära aja segi: Vapsik on nõelav suur herilane. Tema keha keskosas on kitsas talje.
Levitab puukborrelioosi ja -entsefaliiti. Kinnitunud puuk eemalda esimesel võimalusel.
Ära aja segi: Puuk võib inimese või loomaga tuppa sattuda. Leiukoht üksi ei erista teda lutikast; võrdle keha ja jalgu.
Hammustused võivad sügeleda, kuid kõik inimesed ei reageeri. Lutikad võivad levida pagasi ja kasutatud mööbliga.
Ära aja segi: Nahamuutused üksi ei erista lutikat kirbust ega muudest põhjustest. Otsi putukaid ja nende jälgi magamiskoha ümbrusest.
Kannavad baktereid ja tekitavad allergiat. Kortermajas levivad ventilatsiooni ja torude kaudu.
Ära aja segi: Prussakat võib segi ajada mardikaga. Võrdle keha kuju ja pikki tundlaid ning tee määramiseks lähifoto.
Ei hammusta ega nõela. Korduv rohke leid annab põhjust kontrollida niiskust, ventilatsiooni ja võimalikke lekkeid.
Ära aja segi: Paberisoomukas on eraldi liik: hallim, karvasem ja palju pikemate tagaharjastega ning tuleb toime ka kuivades ruumides.
Inimesele ohutu. Kodus on ta enamasti tüütus, kuid arhiivis või suure paberikogu juures võib kahju olla tõsine.
Ära aja segi: Majasoomukas ehk niiskuseputukas püsib peamiselt niisketes ruumides. Paberisoomukas tuleb toime ka kuivas.
Riidekoi sööb auke riietesse; toidukoi rikub kuivaineid. Kahju teevad vastsed, mitte liblikad.
Ära aja segi: Toidukoid ja riidekoid on eri liigid: vaata, kas leid on kapis või sahvris.
Hammustused võivad sügeleda. Tõrje peab hõlmama kõiki kodu lemmikloomi ja nende ümbrust.
Ära aja segi: Nahapunnid üksi ei erista kirpu lutikast. Otsi karvast või magamiskohast kirpe ja kirbusõnnikut.
Kärbsed võivad toitu ja pindu saastada. Sigimiskoha leidmine ning kõrvaldamine on tõrje oluline osa.
Ära aja segi: Äädikakärbest peetakse vahel toidukoiks, aga koi on liblikas ja lendab tõmblevalt, äädikakärbes tiirutab puuviljade kohal.
Enamik kodus kohatavaid liike ei ohusta inimest ja püüab teisi väikeloomi.
Ära aja segi: Pikajalgne keldriämblik võib näida ehmatav, kuid hoidub inimesest ja püsib tavaliselt oma võrgus.
Nahamuutuste põhjal ei saa põhjust kindlalt määrata. Kontrolli madratsi õmblusi ja voodiraami ning otsi putukaid, tumedaid täppe või nahakesti. Tee leiust foto. Tugeva või püsiva nahareaktsiooni korral küsi arstilt nõu.
Köögis võib leiduda sipelgaid, prussakaid ja kuivtoidukahjureid. Liikumine ning leiukoht annavad vihjeid, kuid ei kinnita liiki. Pildista putukat ja võrdle keha kuju, suurust ning tundlaid.
See võib olla majasoomukas ehk niiskuseputukas. Ta ei hammusta ega nõela. Korduv leid annab põhjust kontrollida niiskust. Sarnane paberisoomukas elab ka kuivemas ruumis. Liigi eristamiseks vaata karvasust ja tagaharjaste pikkust.
Enamik kodus kohatavaid ämblikke ei kujuta inimesele ohtu ja püüab teisi väikeloomi. Tundmatut ämblikku ära võta palja käega. Võrgud võid eemaldada mehaaniliselt. Hammustuseks peetud nahamuutusel võib olla ka muu põhjus.
Täiskasvanud putukal on kuus jalga, ämblikul kaheksa. Puugil on nümfi ja täiskasvanu järgus kaheksa jalga, vastsel kuus. Väikese isendi puhul on kasulik suurendatud foto. Määraja hõlmab nii putukaid kui ka ämblikulaadseid.
Tee putukast terav foto ja saada meile. Aitame hinnata, kellega võib olla tegu ja kas vaja on täpsemat kontrolli. Nõu küsimine on tasuta.
Saada foto: abi@kahjuriabi.ee