Mis putukas see on?

Lihtne määraja Eesti kodudele. Enne kui midagi pihustad, tee kindlaks, kellega on tegu, sest vale diagnoos on levinuim põhjus, miks tõrje ebaõnnestub.

Määraja

Tunne putukas ära

Suurus, välimus, elukoht ja ohutase. Kui kahjur on käes, vii ta juhendisse või, kui asi on tõsine, otse spetsialistini.

Sipelgad

oht: madal
Suurus
3–5 mm
Välimus
Must või pruun, selge talje, liiguvad üksteise järel kindlat rada pidi
Kus märkad
Köök, aknalauad, terrassi ja kivitee vuugid
Aktiivsus
Päeval, hooaeg aprill–september

Ei ohusta tervist, aga rüüstavad toidukappi. Vaaraosipelgas kortermajas on eraldi ja tõsine lugu.

Ära aja segi: Tiivulisi lendlussipelgaid aetakse segi termiitidega, aga termiite Eestis ei ela.

Hobusesipelgad

oht: keskmine
Suurus
töölised eri suurusega, tavalisest aiasipelgast suuremad
Välimus
Tumepruun või mustjas, tugev rindmik ja eri suurusega töölised samal rajal
Kus märkad
Niiskuskahjustusega puit, aknaraamid, katuseääred, terrass ja seinaõõnsused
Aktiivsus
Peamiselt hämaras ja öösel, kevadest sügiseni

Ei söö puitu, kuid uuristab sellesse pesakäike. Pesa võib viidata varjatud niiskuskahjustusele.

Ära aja segi: Tavaline aiasipelgas on enamasti väiksem. Kindla määrangu jaoks säilita isend või tee terav foto.

Vaaraosipelgad

oht: kõrge
Suurus
umbes 2 mm
Välimus
Väga väike kollakas kuni helepruun sipelgas, liigub püsivate radadena
Kus märkad
Köök, vannituba, soojad torud, seinaõõnsused ja tehnilised šahtid
Aktiivsus
Aastaringselt köetud hoones

Vale pihustamine võib pered killustada ja levitada probleemi kortermajas laiemale alale.

Ära aja segi: Tavaline aiasipelgas on suurem ja tumedam. Vaaraosipelgas püsib toas aktiivne ka talvel.

Herilased

oht: kõrge
Suurus
12–17 mm
Välimus
Erksalt kollane-must triibuline, sile ja läikiv keha, peenike talje
Kus märkad
Pesa räästa all, pööningul, seinaõõnes või maapinnas
Aktiivsus
Päeval, kõige agressiivsemad augustis

Nõelamine on valus, allergikule eluohtlik. Pesa lähedal ründavad parves.

Ära aja segi: Mesilane on karvane ja pruunikam. Mesilasperet ei tohi hävitada, kutsu mesinik.

Puugid

oht: kõrge
Suurus
1–4 mm (täis imenud kuni 1 cm)
Välimus
Tumepruun lame keha, 8 jalga, tegelikult ämblikulaadne, mitte putukas
Kus märkad
Kõrge rohi, hekiservad, metsaalune, mitte puude otsas
Aktiivsus
Aprill–oktoober, tipud juunis-juulis ja septembris

Levitab puukborrelioosi ja -entsefaliiti. Kinnitunud puuk eemalda esimesel võimalusel.

Ära aja segi: Väikest puuki peetakse vahel lutikaks, aga lutikas elab toas, puuk õues.

Voodilutikad

oht: kõrge
Suurus
4–6 mm
Välimus
Punakaspruun, lame ovaalne keha nagu õunaseeme, pärast söömist tume ja paisunud
Kus märkad
Madratsi õmblused, voodiraam, pistikupesad, liistude taga
Aktiivsus
Öösel; päeval peidus, seetõttu avastatakse hilja

Hammustused reas või kobaras, tugev sügelus. Levivad reisikohvri ja kasutatud mööbliga.

Ära aja segi: Hammustusi aetakse segi sääse ja kirbu omadega; lutika omad on tihti sirges reas.

Prussakad

oht: keskmine
Suurus
10–15 mm
Välimus
Pruun läikiv keha, väga pikad tundlad, jookseb valguse süttides kiiresti peitu
Kus märkad
Köök ja vannituba: pliidi ja külmiku tagune, torustiku ümbrus
Aktiivsus
Öösel; päevane prussakas viitab suurele asurkonnale

Kannavad baktereid ja tekitavad allergiat. Kortermajas levivad ventilatsiooni ja torude kaudu.

Ära aja segi: Suurt prussakat peetakse vahel põrnikaks, aga põrnikas satub tuppa juhuslikult ega peitu.

Majasoomukad

oht: madal
Suurus
8–12 mm
Välimus
Hõbehall soomustega piklik keha, kolm tagaharjast, jookseb siksakis
Kus märkad
Vannituba, köök, keldrid ja muud niisked soojad kohad
Aktiivsus
Öösel, valgust kardavad

Inimesele täiesti ohutu. Suur hulk viitab niiskusprobleemile, mis on ise suurem mure. Sellest ka teine nimi: niiskuseputukas.

Ära aja segi: Paberisoomukas on eraldi liik: hallim, karvasem ja palju pikemate tagaharjastega ning tuleb toime ka kuivades ruumides.

Paberisoomukas

oht: keskmine
Suurus
10–15 mm
Välimus
Majasoomukast suurem, hallikam ja karvasem, silmatorkavalt pikad tagaharjased; liigub samuti kiirelt ja vingerdades
Kus märkad
Ka kuivad ruumid: raamaturiiulid, arhiivid, kontorid, panipaigad ja karbid
Aktiivsus
Öösel, aastaringselt

Inimesele ohutu. Kodus on ta enamasti tüütus, kuid arhiivis või suure paberikogu juures võib kahju olla tõsine.

Ära aja segi: Majasoomukas ehk niiskuseputukas püsib peamiselt niisketes ruumides. Paberisoomukas tuleb toime ka kuivas.

Koid

oht: keskmine
Suurus
6–9 mm
Välimus
Väike hõbehall või õlgkollane liblikas, lendab tõmblevalt; vastsed on valkjad tõugud
Kus märkad
Riidekapp (villane, siid) või sahver (jahu, helbed, pähklid)
Aktiivsus
Aastaringselt toas

Riidekoi sööb auke riietesse; toidukoi rikub kuivaineid. Kahju teevad vastsed, mitte liblikad.

Ära aja segi: Toidukoid ja riidekoid on eri liigid: vaata, kas leid on kapis või sahvris.

Kirbud

oht: keskmine
Suurus
2–3 mm
Välimus
Tumepruun, külgedelt lame, hüppab hämmastavalt kaugele
Kus märkad
Lemmiklooma magamisase, vaibad, mööblipraod
Aktiivsus
Aastaringselt, kui toas on soe

Hammustused võivad sügeleda. Tõrje peab hõlmama kõiki kodu lemmikloomi ja nende ümbrust.

Ära aja segi: Nahapunnid üksi ei erista kirpu lutikast. Otsi karvast või magamiskohast kirpe ja kirbusõnnikut.

Kärbsed ja äädikakärbsed

oht: madal
Suurus
2–3 mm (äädikakärbes), 6–8 mm (toakärbes)
Välimus
Äädikakärbes on punasilmne ja hõljub puuviljade kohal; toakärbes hall, tüütu ja vali
Kus märkad
Köök: puuviljakauss, biojäätmed, äravoolud
Aktiivsus
Päeval, suvel ja sügisel massiliselt

Pigem hügieeni- kui terviserisk. Äädikakärbeste parv kaob koos toiduallikaga.

Ära aja segi: Äädikakärbest peetakse vahel toidukoiks, aga koi on liblikas ja lendab tõmblevalt, äädikakärbes tiirutab puuviljade kohal.

Ämblikud

oht: madal
Suurus
3–12 mm
Välimus
Kaheksa jalga ja kaks kehaosa; erinevalt putukast puuduvad tundlad
Kus märkad
Nurgad, keldrid, terrass, fassaad ja rõdu
Aktiivsus
Aastaringselt, sügisel tulevad tuppa

Enamik kodus kohatavaid liike ei ohusta inimest ja püüab teisi väikeloomi.

Ära aja segi: Pikajalgne keldriämblik võib näida ehmatav, kuid hoidub inimesest ja püsib tavaliselt oma võrgus.

KKK

Levinumad määramisküsimused

Mis putukas hammustab öösel voodis?

Kõige sagedamini voodilutikas: hammustused on tihti sirges reas ja sügelevad tugevalt. Kontrolli madratsi õmblusi ja voodiraami pragusid: lutika tunneb ära pruunide täppide (väljaheited) ja nahakestade järgi. Kirbuhammustused on pigem pahkluu ümbruses.

Kes on need väikesed pruunid putukad köögis?

Kui nad liiguvad kindlat rada pidi, on need sipelgad. Kui jooksevad valguse süttides laiali, tõenäoliselt prussakad. Kui hõljuvad puuviljade kohal, äädikakärbsed. Liikumisviis on kiireim määramistunnus.

Kas hõbedane putukas vannitoas on ohtlik?

See on majasoomukas ehk niiskuseputukas. Inimesele täiesti ohutu, aga tema kohalolek viitab niiskusele: paranda ventilatsioon ja kuivata ruum, siis soomukad kaovad. Kui sarnast putukat näed ka kuivades ruumides paberite ja raamatute juures, on tegu tõenäoliselt paberisoomukaga, kes närib pabereid ja fotosid.

Kas Eesti ämblikud on ohtlikud?

Ei. Eesti kodudes elavad ämblikud ei suuda inimest tõsiselt hammustada ja on pigem kasulikud, sest nad püüavad kärbseid, sääski ja koisid. Tõrjet vajavad nad ainult siis, kui võrke on fassaadil või terrassil häirivalt palju.

Kust ma tean, kas tegu on putuka või ämblikulaadsega?

Loe jalgu: putukal on 6 jalga, ämblikulaadsel (ämblikud, puugid) 8. Praktikas pole vahe oluline, meie määraja katab mõlemad.

Ei saa ikka aru, kes see on?

Tee putukast foto ja saada meile. Ütleme, kellega on tegu ja kas asi vajab tõrjet. See on tasuta.

Saada foto: abi@kahjuriabi.ee