Määraja
Tunne putukas ära
Suurus, välimus, elukoht ja ohutase. Kui kahjur on käes, vii ta juhendisse või, kui asi on tõsine, otse spetsialistini.
- Suurus
- 3–5 mm
- Välimus
- Must või pruun, selge talje, liiguvad üksteise järel kindlat rada pidi
- Kus märkad
- Köök, aknalauad, terrassi ja kivitee vuugid
- Aktiivsus
- Päeval, hooaeg aprill–september
Ei ohusta tervist, aga rüüstavad toidukappi. Vaaraosipelgas kortermajas on eraldi ja tõsine lugu.
Ära aja segi: Tiivulisi lendlussipelgaid aetakse segi termiitidega, aga termiite Eestis ei ela.
🐜Hobusesipelgad
oht: keskmine- Suurus
- töölised eri suurusega, tavalisest aiasipelgast suuremad
- Välimus
- Tumepruun või mustjas, tugev rindmik ja eri suurusega töölised samal rajal
- Kus märkad
- Niiskuskahjustusega puit, aknaraamid, katuseääred, terrass ja seinaõõnsused
- Aktiivsus
- Peamiselt hämaras ja öösel, kevadest sügiseni
Ei söö puitu, kuid uuristab sellesse pesakäike. Pesa võib viidata varjatud niiskuskahjustusele.
Ära aja segi: Tavaline aiasipelgas on enamasti väiksem. Kindla määrangu jaoks säilita isend või tee terav foto.
🐜Vaaraosipelgad
oht: kõrge- Suurus
- umbes 2 mm
- Välimus
- Väga väike kollakas kuni helepruun sipelgas, liigub püsivate radadena
- Kus märkad
- Köök, vannituba, soojad torud, seinaõõnsused ja tehnilised šahtid
- Aktiivsus
- Aastaringselt köetud hoones
Vale pihustamine võib pered killustada ja levitada probleemi kortermajas laiemale alale.
Ära aja segi: Tavaline aiasipelgas on suurem ja tumedam. Vaaraosipelgas püsib toas aktiivne ka talvel.
- Suurus
- 12–17 mm
- Välimus
- Erksalt kollane-must triibuline, sile ja läikiv keha, peenike talje
- Kus märkad
- Pesa räästa all, pööningul, seinaõõnes või maapinnas
- Aktiivsus
- Päeval, kõige agressiivsemad augustis
Nõelamine on valus, allergikule eluohtlik. Pesa lähedal ründavad parves.
Ära aja segi: Mesilane on karvane ja pruunikam. Mesilasperet ei tohi hävitada, kutsu mesinik.
- Suurus
- 1–4 mm (täis imenud kuni 1 cm)
- Välimus
- Tumepruun lame keha, 8 jalga, tegelikult ämblikulaadne, mitte putukas
- Kus märkad
- Kõrge rohi, hekiservad, metsaalune, mitte puude otsas
- Aktiivsus
- Aprill–oktoober, tipud juunis-juulis ja septembris
Levitab puukborrelioosi ja -entsefaliiti. Kinnitunud puuk eemalda esimesel võimalusel.
Ära aja segi: Väikest puuki peetakse vahel lutikaks, aga lutikas elab toas, puuk õues.
- Suurus
- 4–6 mm
- Välimus
- Punakaspruun, lame ovaalne keha nagu õunaseeme, pärast söömist tume ja paisunud
- Kus märkad
- Madratsi õmblused, voodiraam, pistikupesad, liistude taga
- Aktiivsus
- Öösel; päeval peidus, seetõttu avastatakse hilja
Hammustused reas või kobaras, tugev sügelus. Levivad reisikohvri ja kasutatud mööbliga.
Ära aja segi: Hammustusi aetakse segi sääse ja kirbu omadega; lutika omad on tihti sirges reas.
- Suurus
- 10–15 mm
- Välimus
- Pruun läikiv keha, väga pikad tundlad, jookseb valguse süttides kiiresti peitu
- Kus märkad
- Köök ja vannituba: pliidi ja külmiku tagune, torustiku ümbrus
- Aktiivsus
- Öösel; päevane prussakas viitab suurele asurkonnale
Kannavad baktereid ja tekitavad allergiat. Kortermajas levivad ventilatsiooni ja torude kaudu.
Ära aja segi: Suurt prussakat peetakse vahel põrnikaks, aga põrnikas satub tuppa juhuslikult ega peitu.
- Suurus
- 8–12 mm
- Välimus
- Hõbehall soomustega piklik keha, kolm tagaharjast, jookseb siksakis
- Kus märkad
- Vannituba, köök, keldrid ja muud niisked soojad kohad
- Aktiivsus
- Öösel, valgust kardavad
Inimesele täiesti ohutu. Suur hulk viitab niiskusprobleemile, mis on ise suurem mure. Sellest ka teine nimi: niiskuseputukas.
Ära aja segi: Paberisoomukas on eraldi liik: hallim, karvasem ja palju pikemate tagaharjastega ning tuleb toime ka kuivades ruumides.
🐛Paberisoomukas
oht: keskmine- Suurus
- 10–15 mm
- Välimus
- Majasoomukast suurem, hallikam ja karvasem, silmatorkavalt pikad tagaharjased; liigub samuti kiirelt ja vingerdades
- Kus märkad
- Ka kuivad ruumid: raamaturiiulid, arhiivid, kontorid, panipaigad ja karbid
- Aktiivsus
- Öösel, aastaringselt
Inimesele ohutu. Kodus on ta enamasti tüütus, kuid arhiivis või suure paberikogu juures võib kahju olla tõsine.
Ära aja segi: Majasoomukas ehk niiskuseputukas püsib peamiselt niisketes ruumides. Paberisoomukas tuleb toime ka kuivas.
- Suurus
- 6–9 mm
- Välimus
- Väike hõbehall või õlgkollane liblikas, lendab tõmblevalt; vastsed on valkjad tõugud
- Kus märkad
- Riidekapp (villane, siid) või sahver (jahu, helbed, pähklid)
- Aktiivsus
- Aastaringselt toas
Riidekoi sööb auke riietesse; toidukoi rikub kuivaineid. Kahju teevad vastsed, mitte liblikad.
Ära aja segi: Toidukoid ja riidekoid on eri liigid: vaata, kas leid on kapis või sahvris.
- Suurus
- 2–3 mm
- Välimus
- Tumepruun, külgedelt lame, hüppab hämmastavalt kaugele
- Kus märkad
- Lemmiklooma magamisase, vaibad, mööblipraod
- Aktiivsus
- Aastaringselt, kui toas on soe
Hammustused võivad sügeleda. Tõrje peab hõlmama kõiki kodu lemmikloomi ja nende ümbrust.
Ära aja segi: Nahapunnid üksi ei erista kirpu lutikast. Otsi karvast või magamiskohast kirpe ja kirbusõnnikut.
🪰Kärbsed ja äädikakärbsed
oht: madal- Suurus
- 2–3 mm (äädikakärbes), 6–8 mm (toakärbes)
- Välimus
- Äädikakärbes on punasilmne ja hõljub puuviljade kohal; toakärbes hall, tüütu ja vali
- Kus märkad
- Köök: puuviljakauss, biojäätmed, äravoolud
- Aktiivsus
- Päeval, suvel ja sügisel massiliselt
Pigem hügieeni- kui terviserisk. Äädikakärbeste parv kaob koos toiduallikaga.
Ära aja segi: Äädikakärbest peetakse vahel toidukoiks, aga koi on liblikas ja lendab tõmblevalt, äädikakärbes tiirutab puuviljade kohal.
- Suurus
- 3–12 mm
- Välimus
- Kaheksa jalga ja kaks kehaosa; erinevalt putukast puuduvad tundlad
- Kus märkad
- Nurgad, keldrid, terrass, fassaad ja rõdu
- Aktiivsus
- Aastaringselt, sügisel tulevad tuppa
Enamik kodus kohatavaid liike ei ohusta inimest ja püüab teisi väikeloomi.
Ära aja segi: Pikajalgne keldriämblik võib näida ehmatav, kuid hoidub inimesest ja püsib tavaliselt oma võrgus.